Populaarsust koguvad õhksoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalad. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne. Kuid kui suur on investeering ja kokkuhoid õhksoojuspumbaga ning milline on tasuvusaeg?
Õhksoojuspump?
Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk tüüpi soojuspump. Õhksoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku küttekulusid. Investeering on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav ning tasuvusaeg lühike. Tavalise elektrikatla-, radiaatori vms. võrreldes võib soojuspumpade energiatarve võrreldes tavapärase elektriküttega olla isegi kuni 78% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat ja tarbib selleks vaid 1 kWh, siis ülejäänud osa – 4 kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump soojusenergiat oma tööks tarbitava elektrienergia suhtes. Kui kasutegur on 5, siis tähendab see, et soojuspump toodab viis korda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on kasutegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate välistemperatuuride juures ning milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine kasutegur ehk SCOP. Säästlikkuse ja kasutamise ulatuse poolest soovitame alati valida inverter-tüüpi kompressori tehnoloogiaga õhksoojuspump.
Kuhu õhksoojuspump sobib?
Inverteriga õhksoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja toetamaks kodu põhikütet. Väga levinud on õhksoojuspumpade kasutamine vanemates kortermajades, mis on kahe- või kolmekorruselised. Aastaid tagasi oli sellistes majades tsentraalküte või neid küttis kohalik katlamaja. Nüüdseks on sellised küttesüsteemid suures osas amortiseerunud ja asendatud üldjuhul elektriküttega. Soojusallikana kasutatakse sageli ka kaminaid või ahjusid. Kuna elektri hind on iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine kalliks muutunud, siis tavalise elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel näiteks 60 m² pindalaga korteri puhul elektriarve kasvatada isegi 100 euroni kuus. Samuti on gaasihindade pidev tõus pannud gaasiküttel põhinevate eramute omanikke soetama inverter-tüüpi õhk-õhk soojuspumpasid, vähendamaks igakuiseid küttekulutusi. Suured küttekulud sunnivad inimesi elektrienergia kokkuhoiule mõtlema ja tegema investeeringuid elektrienergiat säästvatesse küttelahendustesse, kuna ebasobiv sisekliima ja suured küttearved tekitavad inimestes lisapingeid ja stressi. Õhksoojuspump ongi seade, mis sellisteks puhkudeks hästi sobib ja mida on lihtne ning kiire paigaldada ja see sobib ideaalselt nii vanematesse kui uutesse majadesse, suvilatesse ja korteritesse olemasoleva küttesüsteemi toetajaks, täiendavaks säästjaks ja olmemugavuste suurendajaks.
Mis oleks kõige sobivaim lahendus?
Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi ja võttes seejuures arvesse köetava ruumi soojusenergiavajadust ka madalatel välistemperatuuridel. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Väga kehva soojustusega kodu puhul tuleks sellest müüjat kindlasti informeerida, kuna arvutuste järgi võib vastasel juhul algselt maja jaoks planeeritud võimsus osutuda ebapiisavaks.
Soojuspumba hind sõltub seadme tehnilisest võimekusest ja kvaliteedist!
Õhksoojuspumba soetamisel ei pea ennast üleliigsete küsimustega vaevama. Seadme kasutamine on väga lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Soojuspumba kasutamisel jaotub soojus tubades ühtlaselt, kuna soojuspumba õhupuhumist suunavaid labasid on võimalik reguleerida vastavalt ruumi planeeringule. Erinevalt elektriradiaatorist ei tekita soojuspump toas ebameeldivat kõrbelõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab ja puhastab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile paremaks ka ruumis oleva õhu kvaliteet. Suvel on selle seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab, ventileerib ja vajadusel eemaldab õhust ka üleliigse niiskuse. Seade ise koosneb kahest osast, millest üks paigaldatakse hoone siseruumidesse ja teine välja. Selliseid seadmeid saab kasutada igal pool sõltumata korteri, maja, kontori vms. suurusest. Vahe seisneb ainult selles, et mitu siseosa ja välisosa tuleb paigaldada ning kuhu. Sõltuvalt majast või koha iseärasusest saab reeglina hakkama ühe seadmega.
Millele peaks tähelepanu pöörama ja arvestama?
Õhksoojuspumba soetamisel on eelkõige soovituslik ennast eelnevalt kurssi viia seadme tehniliste näitajatega ja mõelda enese jaoks selgeks, et milliseid ruume tulevane soojuspump soojana peaks hoidma. Seadet peab saama kasutada ka suurte külmakraadide korral ja seega tuleks jälgida tehniliste andmete puhul ka seda, et millist küttevõimsust pakub soojuspump näiteks -25°C külmakraadi juures. Kuna soojuspump soetatakse pikaajalise energiasäästu eesmärgil, siis peaks otsus olema hoolikalt kaalutletud. Eestis ja Skandinaavia külmades regioonides on kõige enam tuntud ja levinud Panasonicu inverter-tüüpi õhksoojuspumbad. Seega seadme soetamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata pakutava seadme võimsusele, tema kasutegurile kütmisel (COP – mida suurem on number, seda suuremat säästu soojuspump pakub), samuti kas tegemist on iverter-tüüpi seadmega (ökonoomsem) ja et kas seade on mõeldud kasutamiseks Põhjamaises kliimas, mis on meie Eesti kliimas vägagi oluline. Nii nagu iga asjaga, ei ole olemas ühes soojuspumbas väga säästlikku ja samas soodsa hinnaga toodet. Kõik tooted ei pruugi sobida meie kliimatingimustega ja Teie kodu eripäraga. Õige võimsusega ja just Teie kodule sobiva toote leidmine on väga oluline, kuna liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg pikaks ja samas liialt madalat võimekust pakkuva seadme puhul ei saavutata soovitud tulemust ning seade tarbib rohkem energiat, kui peaks.
