Kuna Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, tähendab see järk-järgulist eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Seda eesmärki silmas pidades korraldas Tartu linn mahuka uurimustöö maakütte kasutamise kohta. Uurimustöö avaldati Tartu linna kodulehel jaanuaris 2020 ning see määratleb täpsemalt maasoojussüsteemi paigaldamise nõuded. Maaküte on keskkonnasäästlik küttelahendus, mida kasutades ei teki kuumust, suitsu ega tolmu. Samuti ei vaja maasoojuspump tulenormidele vastavat ruumi küttematerjali ladustamiseks. Modernsed maasoojuspumbad töötavad vaikse müratasemega ja energiasäästlikult. Maakütte hind tuleb seega pikas perspektiivis väga madal.

Maasoojuspumbad Tartus

Maaküte Tartus ei ole midagi uut, 2020. a jaanuari seisuga oli keskkonnaregistri andmetel Tartu linnas registreeritud 87 kinnise süsteemiga maasoojuspuurauku. Põhiliselt keskendus Tartu linna uurimustöö regulatsioonide väljatöötamisele, mis kindlustaks pikaajalise keskkonnasäästliku tulemuse. Põhiküsimuseks oligi põhjavesi ja selle säilitamine.

Tartu linna ettepanek maakütte kasutamiseks

Tartu linna ettepaneku kohaselt võib olla maaküttetoru paigaldatud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Oluline oleks, et maakütte kollektor oleks kinnine ja täielikult hermeetiline. Siiski on seatud ka mitmele asukohale piiranguid. Näiteks on soojuspuuraukude rajamine keelatud veehaarete sanitaarkaitsealadel ning Anne ja As Grüne Fee veehaarete läheduses. Samuti on keelatud puurkaevud, mille kasutamise ja seisundi kohta pole keskkonnaregistris piisavalt teavet.

BestAir toetab keskkonnasäästlikku elustiili ja tänab Tartu linna olulise uurimustöö avaldamise eest. Täpseima info saamiseks maakütte kohta, küsi nõu BestAir spetsialistidelt.