Bestair

Maaküte või õhk-vesi soojuspump?

Maa- ja õhk-vesi soojuspumbad on nutikas valik iga suurusega elamusse. Mõlemad soojuspumbad on ekspluatatsioonis keskkonna- ja rahakotisäästlikud lahendused, mis kütavad sinu kodu ja soojendavad tarbevett taastuvaid allikaid kasutades.

Maaküte toodab soojust maapinnast kasutades selleks vastavaid kollektoreid, et maapinda salvestunud soojust kokku koguda ja hoone kütmiseks suunata. Maaküttepump toodab soojusenergia küll taastuvast maapinna soojusest, kuid selle maja sisemusse suunamiseks peab kasutama ka elektrienergiat. Sellegipoolest on maasoojuspump säästlik – iga kulutatud elektrienergia kilovati peale toodab seade isegi kuni 5,5 korda rohkem soojusenergiat.

Õhk-vesi soojuspump on seade, mis ammutab erinevalt maasoojuspumbast soojusenergia välisõhust ja suunab selle läbi soojuspumba majapidamisse vee kaudu. Sarnaselt maasoojuspumbaga vajab ka õhk-vesi soojuspump töötamiseks elektrienergiat.

Vali kas maaküte või õhk-vesi soojuspump – mõlema seadme energiakulu on väga madal. On levinud arusaam, et maasoojuspump on õhk-vesi soojuspumbast oluliselt madalama elektritarbega. Mõned aastat tagasi pidas selline väide ka paika, kuid viimastel aastatel on õhk-vesi soojuspumpade tehnoloogia teinud väga suure arenguhüppe ja energiakulu on pea võrdne maasoojuspumpade poolt tarvitatava elektrienergia kuluga.

Mida valida enda koju – kas maaküte või õhk-vesi soojuspump? Allpool kirjutame lahti mõlema soojuspumba omadused ja eelised.

Maaküte vs. õhk-vesi soojuspump – millised on eelised?
Õhk-vesi kui ka maasoojuspump sobivad eramu põhikütteallikaks. Mõlemad kütteliigid on laialt levinud nii Eestis kui ka Skandinaavias eelkõige vähese elektrienergia tarbimise tõttu.

Eramu, kortermaja, büroohoone, suvila – need on hooned, kuhu sobib maaküte või õhk-vesi soojuspump. Maaküte toodab soojust maapinna kaudu, kogudes sealt maapinda salvestunud soojusenergiat, seega on maaküttepumba valiku juures enamus juhtudel oluline piisavalt suure vaba maapinna olemasolu.

1 m²  suuruse hoone pinna kütmiseks on vaja keskmiselt 3,6 m² vaba pindala hoone ümber ehk 3 jm. kollektori torustikku. Kui maakütte paigaldamiseks puudub vajalik vaba maapind või võimalus kasutada vertikaalkollektorit, siis on väga heaks alternatiiviks õhk-vesi soojuspump.

Siit tuleb välja ka õhk-vesi soojuspumba suurim eelis: ei vaja suurt maa-ala köetava hoone ümber. Soojuspump on väga kompaktselt üles ehitatud – kõik vajalik on kokku pandud ühte seadmesse, nii juhtarvuti, veesoojendi jms. Lisaks vajab õhk-vesi soojuspumba hoonesse paigaldamine väga vähe pinda.

Teiseks, maakütte paigaldamine nõuab suuremaid kulutusi kui õhk-vesi soojuspumba paigaldus. Maakütte paigalduse hind sõltub hoone suurusest ja paigaldamise keerukusest. Täpsema hinna oskab paika panna ekspert.

Maaküte või õhk-vesi soojuspump – mõlemad on väga head põhiküttesüsteemid, õige valiku tegemiseks konsulteeri Bestairi ekspertidega, kes aitavad otsustada, milline on parim lahendus just sinule.

Küsi lisa eksperdilt!
Õhk-vesi, maasoojuspumbad, päikeseenergia