Mis on maaküte?
Õigetel tingimustel on maaküte soodne ja mugav lahendus kütteprobleemidele. Maaküttesüsteemi abil on võimalik ammutada maapinna sisse salvestunud päikeseenergiat ja kasutada seda näiteks põranda või radiaatorküttega. Suvisel perioodil võimalik maakütte süsteemi kasutada aga hoopis maja maha jahutamiseks. Maapinna seest soojuse kogumiseks paigaldatakse hoone ümber asuva maa alla, 1–1,2 meetri sügavusele, soojuskollektor. Maakollektor on oma olemuselt justkui toru, mille sees ringleb spetsiaalne vedelik. Soojenenud vedelik juhitakse maasoojuspumpa ning seejärel liigubki soojus edasi köetavasse hoonesse. Maha jahtunud vedelik suunatakse aga kollektorisse tagasi soojust koguma. Üldiselt võib öelda, et mida niiskem on pinnas, seda rohkem soojusenergiat on võimalik sellest koguda. Olulist rolli mängib ka kollektori pikkus ja selle korrektne paigaldus. Kõige enam saavad maaküttesüsteemist kasu inimesed, kelle maja on õigesti ja hästi soojustatud. Samuti on oluline, et majas oleks olemas vesi- või radiaatorküte.
Maasoojuspumba tööpõhimõte
Soojusenergiat kogutakse kollektori sees oleva tsirkuleeriva ehk ringleva vedeliku abil, mis suunatakse edasi soojuspumba aurustisse, kus maakollektorist tulev energia soojendab freooni vedelast olekust gaasiks. Järgmisena liigub freoongaas kompressorisse, kus freoongaas kokku surutakse. Gaasi kompressimine tõstab selle temperatuuri ning seejärel suunatakse edasi soojusvahetisse, mille kaudu kantaksegi kogutud soojusenergia meie eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maha jahtunud vedelik liigub aga tagasi maakollektori torustikku ning ringlus hakkab otsast peale.
Maakütte eelised
1. Kõige suuremaks maaküttesüsteemi eeliseks on selle tasuvus. Maasoojuspumba töötamiseks on vajalik elektrienergia, kuid süsteemi poolt kulutatud 1kWh kohta toodab maaküttesüsteem keskmiselt 4kWh soojusenergiat. Kuigi süsteemi paigaldamine nõuab suuremat alginvesteeringut, siis pikas perspektiivis tasub see ära.
2. Maaküttesüsteemi kasuks otsustades ei ole vaja välja ehitada tulenormidele vastavat katlaruumi. Samuti ei ole sellise süsteemi puhul tarvis planeerida ja ehitada turvalist lisaruumi kütuse hoiustamiseks. Kuna maasoojuspump töötab iseseisvalt, siis ei ole vaja vaeva näha näiteks puude lõhkumisega ega katla kütmisega.
3. Maaküte ei tekita ebameeldivat ja kahjulikku suitsu ega tahma. Samuti ei teki protsessi käigus keskkonda kahjustavaid gaase ega põlemisjääke. Kvaliteetne maasoojuspump on väike ning ei tekita suurt müra.
4. Maaküttesüsteemil on pikk eluiga. Kollektortorud funktsioneerivad maa sees kuni 100 aastat ning kompressori eluiga on keskmiselt 20–30 aastat.
5. Ohutus eelkõige! Kvaliteetne maaküttesüsteem on ohutu, kuna süsteemist ei kiirga välja suurt kuumust ning puudub lahtine tuleleek.
