Õhksoojuspumbaga kütmine hoiab küttekulud suhteliselt madalana. Võrreldes otsese elektriküttega on võimalik õhk-õhk soojuspumba kasutamisega vähendada küttekulusid keskmiselt 2–4 korda, sõltuvalt hoonest ja kasutustingimustest.
Kui soovite tutvuda erinevate mudelite ja lahendustega, vaadake meie valikut.
Säästlikkus ja energiatõhusus on märksõnad, mis iseloomustavad õhksoojuspumbaga kütmist Eesti kliimas.
Õhk-õhk soojuspumbad kasutavad soojuse tootmiseks välisõhku salvestunud soojusenergiat. Ka miinuskraadidega sisaldab välisõhk energiat, mida soojuspump suudab kompressori abil kõrgemale temperatuuritasemele tõsta ning ruumi suunata. Elektrienergiat kasutatakse süsteemi tööks, mitte otseselt soojuse tootmiseks, mistõttu on lahendus efektiivsem kui traditsiooniline elektriküte.
Õhksoojuspumba elektrikulu sõltub eelkõige hoone soojapidavusest, seadme võimsusest, välistemperatuurist ja soovitud sisetemperatuurist. Tüüpiliste kodukasutuseks mõeldud õhk-õhk soojuspumpade küttevõimsus jääb vahemikku 3–6 kW ning jahutusvõimsus 2,5–5 kW. Seadme nimivõimsus ei tähenda otsest elektrikulu – oluline on, et seade oleks õigesti dimensioneeritud vastavalt köetava ruumi soojuskaole. Õige lahendus algab arvutusest, mitte hinnasildist. Kui soovite professionaalset nõu ja korrektset paigaldust,
Mida soojem on ilm, seda kõrgem on soojuspumba kasutegur ja seda väiksem on elektritarbimine. Välistemperatuuri langedes peab kompressor rohkem tööd tegema ning kasutegur väheneb, kuid tänapäevased inverter-tehnoloogiaga õhksoojuspumbad töötavad efektiivselt kuni –25 °C juures. Eesti kliimas katab õhksoojuspump suure osa kütteperioodist iseseisvalt ning aitab oluliselt vähendada elektriküttekulusid.
Soojuspumba efektiivsust iseloomustab kõige paremini aastaringne küttetegur ehk SCOP (Seasonal Coefficient of Performance). Näiteks kui SCOP on 4, tähendab see, et 1 kWh elektrienergiat tarbides toodab seade keskmiselt 4 kWh soojust. Võrdluseks toodab elektriradiaator 1 kWh elektrist 1 kWh soojust.
Õhksoojuspumba elektrikulu sõltub seega mitte ainult seadmest, vaid ka hoone eripäradest ja kasutusharjumustest. Kui soojuspumpa kasutatakse põhikütte toetajana, võib elektrikulu väheneda märkimisväärselt võrreldes olukorraga, kus kogu küte toimub otsese elektriküttega.
Keeruline on välja tuua ühte kindlat kuist elektrikulu, kuna see sõltub aastaajast, välistemperatuurist ja hoone soojuskaost. Seetõttu on mõistlik hinnata iga objekti eraldi, arvestades ruumide suurust, planeeringut ja kasutusviisi. Kui soovite teada oma kodu prognoositavat elektrikulu ja sobivat võimsust, võtke meiega ühendust.